EST
Kool Õppetöö Õppetöö korraldus Tugiteenused Koolielu

Uudised

Reaal- ja loodusainete kuu Tallinna Õismäe Gümnaasiumis
22.05.2018
Võistluse „Särav Taip“ võitjad Kaspar Klettenberg, Karel Karlson ja Kristjan Kallikivi
Igal aastal toimub Tallinna Õismäe Gümnaasiumis reaal- ja loodusainete nädal. Sel õppeaastal kogunes üritusi ja ettevõtmisi nii palju, et jätkus terveks kuuks. Nii saidki õpilased aprillikuu jooksul osa mitmetest tegemistest reaal- ja loodusainete vallas. Ainekuu algas huvitavate kohtumistega. 10. ja 11. klasside reaal- ja loodusharu õpilased kuulasid Olev Märtensit TTÜ-st, kes rääkis pöörisvooludest, alustades induktsioonipliidist ja juhtmeta laadijast ning lõpetades impedants-tomograafiaga. Gümnaasiumiõpilastega kohtus ka TÜ tudeng Valle Morel, kes rääkis tehisintellektist, nende arengust ja arendamisest ning sellest, milleks tehisintellekt võimeline on. Kohtumine oli meeleolukas ja arutelu jätkus veel tunde pärast seda.

11. aprill toimus üle mitme aasta taas teadusteater. Seekord olid näitlejad hästi valmistunud ja etteasteid mitmeid kordi läbi proovinud. Õpilaste juhendajaks katsete ettevalmistamisel oli füüsikaõpetaja Jonas Lemmik. Publikuks olid esimesel etendusel 1. ja 2. klassid ning teisel 3. ja 4. klassid. Etendusega alustasid 10.a klassi õpilased Helena Tischler, Lola Link ja Eliis Olman. Nad valasid erineva tihedusega vedelikke kokku, purustasid apelsinimahlaga õhupalli, tegid laavalambi, lasksid soojal ja külmal värvilisel vedelikul seguneda. Järgmisena esinesid 9.a klassi õpilased Marilin Pajumägi, Kaisa Kivilo, Maili Valgma, Marleene Ristjan ja Eliisa Sukles. Nemadki näitasid oma versiooni laavalambist. Lisaks tekitasid nad laval tõelise vulkaani, pannes ammooniumdikromaadi põlema. Väga võimas! 10. b klassi õpilane Kenneth Jakobson selgitas väga põnevalt valguse murdumist. Ta tegi muljetavaldavalt selgeks, et toiduõlil ja klaasil on sama murdumisnäitaja. 8.a klassi õpilane Betty Jacklin Jennifer Neljand tegi katseid õhurõhuga, 8.a klassi õpilased Teresa Lilleorg, Kaara Mika Smidt ja Liisbeth Born katseid kuivjääga. Nad selgitasid kuivjää omadusi ning tekitasid selle abil suuri ja väikesi mulle. Samuti tutvustasid nad kuivjää kasutusvōimalusi gastronoomias. Lisaks esinesid veel 9.b klassi õpilased Helar Kalev, Rain Robert Liloson, Kert Kristjan Viira, Sandra Liis Olander ja Annabel Rumessen. Nemad näitasid, mis juhtub, kui kuivjää kummikindasse või õhupalli sisse panna ning mis juhtub siis, kui õhupallis on vett, ja mis siis, kui vett ei ole. Etendus oli väga huvitav ja meeldis väga algklassiõpilastele ning tegijaile endile. Õpetajad leidsid, et noored on väga vahvad ja teadusele orienteeritud.

11. ja 12. aprill käisid 8. klassid Energia avastuskeskuses. Tutvuti heli ja valguse näitusega, kus oli hulk eksponaate, mis tutvustasid heli tekkimist ja helilaine levimist. Õpitoa vältel liikusid õpilased koos juhendajaga ekspositsioonialal, katsetasid eksponaate ja arutlesid kogetud nähtuste üle. Kohapeal korrati üle heli iseloomustavad suurused ja nähtused. Aare Baumer tutvustas planetaariumis nii heli levimist kui kaja, otsiti heli maksimume ja miinimume. Oli väga põnev, sest iga väiksemgi pealiigutus muutis heli. Vaadati ka filmi „Helielu“, kus selgitati, kuidas helilained levivad ning milline on inimese kuulmisorgani ülesehitus ja kuulmisvõime piirid.


12. aprillil käisid 10. ja 11. klasside õpilased õppekäigul. Külastati Teadusfestivali ERM-is, kus tutvuti parimate õpilasuurimustega ja oli võimalik esitada küsimusi töö autorile. Kuna gümnaasiumiõpilastel tuleb kõigil sooritada gümnaasiumi lõpetamiseks uurimistöö või praktiline töö, siis said nad sellel üritusel palju vajalikke teadmisi oma töö tegemiseks. Iga õpilane oli end eelnevalt registreerinud vähemalt ühte õpituppa. Osaleti nt toiduvärvide praktilise määramise töötoas, kus määrati toiduvärvi E102 (tatrasiin) sisaldust pirnimaitselises siirupis. Seda toiduvärvi sisaldab limonaad Tarhun, mille müümine on Euroopa Liidus keelatud, kuna tegemist on sünteetilise toiduvärviga, mida meie organism hästi ei omasta. On kindlaks tehtud, et tatrasiin tekitab lastel ärevushäireid. Praktilises osas valmistati erinevaid kalibreerimislahuseid ja seejärel mõõdeti nende lahuste neelduvust spektomeetriga. Mõõtmistulemuste põhjal joonestati graafikud ning vastati mitmetele küsimustele.


Teiseks töötoaks oli labor, kus arheoloog teeb oma päevatööd. Seal räägiti arheoloogi tööst ning tutvustati mikroskoope, millega õpilased pärast ülesandeid lahendasid. Iga paar sai ühe ülesande ja kõik ülesanded olid erinevad. Näiteks üks paar pidi mikroskoobi abil kindlaks tegema, mis putukale antud kitiinkest kuulub, teine pidi määrama, mis loomale antud karv kuulub jne.


Töötubade vahel oli võimalik tutvuda ka ERM-i väljapanekutega. Näiteks sai sõita jalgrattaga, mis tootis elektrit, et vesi keema ajada jms.


Pärast ERM-i külastust sõideti Tõravere observatooriumi, kus õpilastele tutvustati päikesekella ja põhjamaade suurimat teleskoopi. Külastati stellaariumi, kus räägiti aastaaegade vaheldumisest ning kuu- ja päikesevarjutusest, tutvustati tähtkujude kaarti, räägiti maale langenud meteoriidist, Marsi pinnasest ja keskkonnast, näidati, mida saab teleskoobiga uurida ja kuidas näeb läbi teleskoobi kosmost ning tähti ja planeete. Sügava mulje jättis kivimosaiikkaart, mis oli ühe kunstniku kätetöö ja näitas põhjataevas asetsevaid tähtkujusid, tutvustati ka tähtkujude eestipäraseid nimtusi, räägiti EstCube’ist ja palju muud.


Kõige põnevamaks ürituseks ainekuu raames osatus võistlus „Särav Taip“, milles osalesid 9.-12. klasside õpilased. Võistluse valmistasid ette ja viisid läbi õpetajad Kätlin Milkov, Jonas Lemmik, Kristo Anupõld ja Esta Erit. Esmalt oli plaanis, et igast klassist osaleb üks kolmeliikmeline võistkond, kui huvilisi kogunes kokku paarkümmend võistkonda. Võistlus oli kaheosaline: esimene voor koosnes nuputamisülesannetest, loovusülesannetest ning ristsõnast, mis sisaldas põhiliselt matemaatikamõisteid, teine voor oli praktilist laadi. Tuli ehitada liikuv objekt ette antud vahenditest ning demonstreerida selle liikumisvõimet. Kelle masin kaldteelt liikuma hakates kõige kaugemale jõudis, oli võitja. Kahe vooru kokkuvõttes tulid võitjaks 12.a klassi võistkond koosseisus Kaspar Klettenberg, Kristjan Kallikivi ja Karel Karlson, 11.a võistkond koosseisus Klaudia Sirel, Joosep Mart Männik ja Sander Ulejev ning 12.b võistkond koosseisus Kristiina Kuuspalu, Gerd Eston Sepp ja Marchell Alas. Põhikooli parim oli 9.c klassi võistkond koosseisus Matthias Siirak, Kenar Kukk ja Jan-Erik Vaher. Õpilastele meeldis võistlus väga ja sooviti, et see muutuks traditsiooniks. Korraldamisel said õpetajad eeskuju ETV-s populaarseks saanud võistluselt „Rakett 69“.


Reaal- ja loodusainete kuu raames toimusid mitmed ainetunnid „Tagasi kooli“ projekti raames. Huvitavaid teadmisi sai e-külalistundide kaudu. Näiteks polaaruurija Timo Palu rääkis sellest, kuidas jääda ellu polaaralal, Andrei Vuhk tutvustas Iru elekrtijaama, Paldiski tuulepargi tehnikajuht Reigo Kebja viis õpilased videoblogi kaudu tuuliku tippu ja rääkis, kuidas tuulest energiat teha, Reverse Resources`i juht Ann Runnel tutvustas, kuidas toimib ringmajandus jne.

Aprillis toimus ka Tallinna XVIII keemiaviktoriini 9. klasside õpilastele, kui Tallinna Õismäe Gümnaasiumi õpilased   Marta Kolga, Annabel Vilk ja Matthias Siirak said 8. koha. Nende juhendaja oli õpetaja Airi Nurk.

 

Viimasel nädalal oli koolis TÜ rändnäitus „Tere, Maa!“. Selle põhjal said loodusainete õpetajad läbi viia huvitavaid ainetunde.


Selle õppeaasta reaal- ja loodusainete kuu õnnestus hästi ning andis motivatsiooni ka järgmisel aastal samalaadsete ürituste korraldamiseks.

 
Esta Erit,

reaal- ja loodusainete õppetooli juhataja